Uus aasta ja uued tuuled, uued lubafused ja uued plaanid – hetkel aga tundub kõige lihtsam olla nagu jaanalind ning peita pea liiva alla ning oodata, mil elu normaliseerub. Samas on justkui uue aasta saabumisega laskunud rahu minu igapäeva ellu, kas ajutiselt või eelkõige seetõttu, et siinne valitsus jätkab ‘lootusega, et inimesed võtavad end kokku’ mitte ‘et ise lillegi liigutaks’. Eks näis, mis juhtuma hakkab, aga kindel on see, et 18ndal jaanuaril elu ei parane – esialgu om ju lubadus antud, et see paraneb seal.
Hetkel olen ma suhteliselt kuri ja pettunud, sest selleks, et uues töökohas alustada pean ma päev enne tööle asumist andma negatiivse Corona proovi. Ehkki ma seletasin, et olen isoleerinud end ja kohtun vaid oma mehega, sest Mette F sulges spordi. See ei pidanud olema piisav – eks näis kui palju neid krokodillipisaraid siis seekord saab valada. Ma vabatahtlikult seda testi-tsirkust ei taha läbi elada ning ma ei näe põhjust, miks ma pean end testima, kui ma olen pea kolm kuud olnud enamik ajast kas kodus või jooksurajal. Ma siiski loodan, et firma muudab meelt, neil on selleks kolm nädalat ning ma pääsen testi andmisest. Kui ma seda testi nõuet lugesin, olid pisarad silmanurgas valmis. Eelmise korra ebamugavused on lihtsalt nii sügaval kehas ning vaimus kinni.
Aga need kolm nädalat saab peaasjalikult kodus veeta. Ma tunnen puudust võimalusest jooksugrupiga joosta, ent samal ajal ma naudin üksi jooksmist. Audioraamat kõrvadesse ning jooksujalatsid jalge otsa nii läheb nagu ludinal. Viimasel ajal on olnud suhteliselt keeruline valida, mida kuulata ja mida mitte. Vahest peaks selle “tuleb kuulata” nimekirja läbi käija ning eemaldada suurema hulga neist ning alustada algusest. Anda endale näiteks lubadus, et maksimaalselt 10 tiitlit nimekirjas. See on hea mõte! Hetkel kuulan sellel aastal kolmandat raamatut. See on Anna Ekbergi sulest.
Kui ma just ei jookse või Köögi-Katat ei mängi, siis eelistan aega veeta kiiktoolis raamatut lugedes. Mul on hea meel, et Anja pole veel sellele järgi tulnud. Eks siis tuleb uus lahendus leida – aga selle tarbeks on mul juba ka ideed olemas. Olen sel aastal esimese füüsilise raamatu läbi lugenud. Ootamatult selgus, et minu kalender valetas mulle ning mul tuli hakata jaanuari kuu (raamatukogu) raamatuklubi raamatut lugema hakata. Selleks oli poolteist päeva, ent paar tundi enne selle online-kohtumist tühistas Louise raamatuklubi – tema internet oli ebastabiilne. Vähemalt nüüd on loetud ning eks me uuel nädalal kohtume. Muidu loen ma veel kahte raamatut – üht saksa keeles ning teist taani keeles. Taanikeelset olen ma mõelnud mitmel korral pooleli jätta, aga kuna see on loetav peatükkide kaupa, siis ma jätkan rahulikult selle lugemist. Ma leian, et autor kasutab liiga palju piiblit ning siis kordab seda, mis ta on juba eelnevates peatükkides rääkinud, aga see raamat on rahvusvaheline bestseller. Püüan kõrvale lugeda ka Raamatuduo jaanuariteemale “Roheline” vastavat raamatut. Ent ma pole veel esimest peatükist eemale saanud.
Lisaks loen ma ka üht e-raamatut. Ma endiselt loodan, et e-raamatute laenutuste arvu suurendatakse, nüüd kui raamatukogu kinni on. Kolm laenu minusugusele lugejale on natukene vähe, eriti kui need huvitavad raamatut on ‘tavalised’ raamatud. Võimalik on valida ka ‘siniste’ raamatute hulgast, aga seal pole just hetke menukeid. Ah, mis ma kaeban – mul ka raamaturiiul veel hulk lugemata raamatuid täis. Lisaks on mul ka õnnestunud ligipääs saada Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukokku. See e-raamat, mida loen on menuk ning minu lugemislistis üsna kaua olnud. Sattusin ühe ‘internationals in aarhus’ lugemisklubi otsa, kus siis loetakse viis peatükki korraga. Ma otsustasin, et ma loen selle raamatu nüüd läbi ning teen märkmeid iga viie peatüki kohta. Mind väga häirib, et mu Goodreads’is on tolgendamas korraga rohkem kui kolm raamatut.
Tänavu otsustasin, et ma ei anna uusaasta lubadusi. Siiski püüan ma salaja paariga tegeleda – loen iga päev natukene saksakeelset raamatut ning õpin saksa keelt. Esimesel jaanuaril keeldus Duolingo koostööst – kas seal oli liiga palju uusaastalubajaid või mitte, ei tea. Igatahes ma pole seda veel avanud, ent leidsin omale teise huvitava äppi – Drops. Vaatasin ka eesti keeleõppe äppi, ent see nõudis kohe raha, siis mõtlesin küll, et ma võin ka selle raamatuga piirduda.
Jooksmisest. Täna on jaanuari üheksas päev ning ma olen käinud jooksmas kuuel. Esimene oli 1. jaanuaril. Olen omale teinud natukene parema süsteemi ning tundub, et see hakkab ka toimima, kui me ükskord jälle spordisaalis ja staadionil kohtuda soovime. Osalen ka challenges, kus on eesmärk jaanuaris joosta 100 kilomeetrit – mul õnnestub esimene pool neist selja taha jätta homme. Esimene jooks on plaanitud 2. mail – eks näis mitut ma julgen sel aastal plaanida. Helsinki toimub alles 2022.
Minu raamatute lugemine on mind täielikult eemaldanud kirjade kirjutamisest. Olen sel aastal kirjutanud ja postitanud vaid ühe, lisaks olen ma ühele ümbrikule kirjutanud aadressi. Eks ma hakkan neid uuel nädalal kirjutama. Vähemalt olen ma endale lubaduse andnud.
Lisaks olen lubanud, et ma tegelen rohkem joogaga uuest nädalast. Adriane 30 päeva challenge “Breath” on üsna huvitav – esimene tundus pisut pikk, sest seal oli rõhk hingamisel ning olles harjunud pisut kergejõustiku treeninguga, siis venis see natukene nagu näts. Kindlasti muutub minu suhtumine järgnevate päevade jooksul joogasse. Mulle meeldis see rahulikkus selle juures. Kuna täna ilmus 8 episood ning ma olen vaid esimese juures, siis paaril järgneval nädalal ma vaatan kas paar osa korraga või lõpetan need 30 päeva veebruaris. Samas võiks ju oodata, kuni 17ndani – siis saab teada, kas miskit muutub normaalseks, või peab leidma omale uusi tegevusi. Jooga oleks ju selleks suurepärane kandidaat.
Lisaks edeneb projekt Kristian sööb köögivilju ning jänes jääb nälga. See toimib lihtsalt – et kui mina pean süüa tegema, siis teen ma seda, mille järgi on mul isu. Eriti kui Kristianil pole ideid, mida ta süüa tahab.
