Cis

Käes on 1. jaanuari õhtu. Praeguseks hetkeks peaks olema meil kõigil antud oma uusaastalubadused ning tehtud kokkuvõtteid möödunud aastast. Ma otsustasin, et jätan mõlemad seekord vahele, nii lubadused kui kokkuvõtteid. Ja kui peakski tekkima selline hull mõte, et ma luban seda ja seda, siis saab selle au osaliseks minu päevik. Samamoodi ka nende kokkuvõtetega, need kõige erilisemad asjad peaksid jääma mulle endale.

Päevik – see tundub nii tiinikas sõna mulle, ent mida rohkem ma nüüd sellele tähelepanu pööran, seda enam hakkab mulle see sõna meeldima. Sellest ajast, mil ma ise aktiivselt päevikut pidasin, on ehk möödas hea seitse-kaheksa aastat. Vast oli see blogimine, mis selle välja vahetas, ent täna pole esimene kord kui ma selle traditsiooni taastada tahan. Ma ei tea küll  miks, aga vahel on tunne, et tahaks seda teha.

Olen vast korra, kaks püüdnud selleni jõuda ning alustanud päeviku pidamist, ent paari päeva järel olen asja katki jätnud. Peapõhjusena on olnud see, et ma olen neid alati kirjutanud arvutisse ning mõni päev tekib mul arvutist suuremat sorti tüdimus nii et ma eemaldun cybermaailmast mitmeks päevaks.

Aga kas see sel korral õnnestub?

Advertisements

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s