Iga naise unistus

Varasemalt on olnud juttu traditsioonidest ja ma olen püüdnud võrrelda nii Taani kui Eesti omi. Nüüd tuleb järjekordne arutelu sel teemal ning teemaks on iga naise unistus – PULM! Sedapuhku sai rõngastatud härra vanim õde.

Üldplaanis ei erine Taani ja Eesti pulmad. Sisupoolest aga väga palju.

Siin Taaniski on võimalik valida kiriklike ja mitte kiriklike pulmade vahel ning sellegi üle otsustada, et kas pidu toimub suures ringis või on ainult abiellujatele. Too õde otsustas, et esmalt, et nad abielluvad vallamajas, võrreldav perekonnaseisuametiga, ja et kõik on kutsustud tema juubelile, ent kui kord tema abikaasa oli küsis, et kas ta on endas kindel, siis oli ta otsustanud kirikliku abielu kasuks.

Eestist on mulle mulje jäänud, et kirikus abielluda on siis kohane kui mõlemad on ristitud-leeritatud. Kui ma selle kohta korra härralt küsisin, siis ta ütles, et siin ei ole see tähtis, ehkki ristitud-leeritatud saadaks keskteismelise eas. Et tema jutu kohaselt saan mina padupagan temaga kirikus abielluda kui me kunagi peaks selleni jõudma. Aga hetkel on see teema out-of-topic…

Tegemist oli ühe pisikese armsa kirikuga, kus  oli ruumi piisavalt meie sugukonnale-sõpruskonnale. Kirik oli oodatust soojem. Eesti ja Taani kiriklikke tseremooniaid ma võrrelda ei oska, sest pole senini üheski kiriklikus pulmas osalenud. Tseremoonial oli kirikuõpetaja kõne ning kõlas kolm laulu psalmiraamatust. Laulud valib pruutpaar.

Hiljem liikusime seltskonnaga pisikesse hubasesse kohvikusse/restorani, kus esmalt oli tervitusjook ning kolmekäiguline õhtusöök ning öösel sai lisaks veel ka võileibu.

Selliseid rollide jagamisi nagu Eesti pulmades kohtab, Taanis ei ole. Ainus, kes ehk on, on isamees või mees, kes on saanud rolli probleeme lahendada, ent teda saab harva tüüdata.

Ehk selline märkimisväärsem traditsioon Taani pulmas on see, et kui pruut või peig ruumi jätab ning läheb näiteks kas tualetti või õue suitsetama, siis kõik vastassoo esindajad käivad ringi ja annavad siis emmale-kummale põsemusi.

Ja pulmas on olulisel kohal kõned. Nii pruudi isa, peig, pruut ja perekonnaesindaja peavad kõne. Kindlasti saavad oma kõne pidada ka kõik teised soovijad.

Lisaks sain ka targemaks, et pulmale eelneval ööl pruut ja peig ei ööbi samas majas, olgugi et nad elavad koos. Ja härra sõnul ei pidanud olema ka väga selget traditsiooni, et vastabiellunud veedavad pulmaöö omaette.

Muidugi tuli pulmas jutuks Eesti traditsioonid – vahepeal mainisin neid härrale ning küsisin küsimusi erinevate asjade kohta, kui ta hätta jäi, siis palus abi noorimalt õelt. Härra võttis osavalt kokku kahe riigi pulmade erinevused – Eesti pulmad on rollimäng, viidates jagatavatele ametitele.

Mis mulle võõras oli, oli, et vanemad istusid oma laste kõrval. Ja miski millele ma Eesti pulmades pole tähelepanu pööranud, et Taani omas mulle mainiti, et pintsaku võib ära võtta alles siis kui peig selle on ära võtnud.

Sedapuhku natukene pulmadest.

Advertisements

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s