Kuldne suvi

Aastad ei ole vennad, päevad ei ole õed. Hommik on enamasti õhtust targem ning kordamine ei pruugi alati olla tarkuse ema.

Kui ma umbes nädala eest oma “kohustuslikku” postitust kirjutasin, siis olin suhteliselt kindel, et sedapuhku ei jõua ma muusikast ja helidest kirjutada. Aga võta näpust – meeled ja plaanid muutusid ning siin tuleb natukene juttu laupäevasest Grøn Concert’i (Roheline Kontsert) külastamisest.

See, et me kontserdile läheme, sai lõplikult otsustatud päev enne kontserti ennast, kui ma pileti ära ostsin. Kahtlesin, et kas minna või mitte, ent kui pooled artistid olid need, keda tahtsin kuulata, siis miks mitte. Lisaks kõigele oli soe ilm, kui viisakaks jääda, kui mitte siis oli ikka väga kehv suusailm. Lausa 30 kraadi – seega vesi ja päikesekreem kuulusid kohustuslikke asjade nimistusse.

Ehkki meil oli hea lihtne variant, et me ööbiksime mehe õe juures, jäi peale, et me võtsime kodust bussi ning hiljem istusime ümber kontserdi bussile. Viimane oli aga kui tünn, milles oli nii palju silke, kui sinna sisse mahtus. Järgmine aasta, kui minna, siis ma usun, et ma valin ise õe variandi ning mees valib bussi.

Me jõudsime ilusti esimeseks artistiks, keda ma kuulata tahtsin Burhan G. Temalt on hulgaliselt laule, mis mulle meeldivad ning minu silmis on ta kui meie Eesti Koit Toome. Paraku, pettusin ma Burhan G live’s. Tulevikus eelkõige kuulan teda plaadilt/Spotifyst või raadiost. Seejärel kuulasin ma poole kõrvaga Shaka Loveless’it.  Oli küll plaan, et kuulame täielikult, ent meil tekkis kontserdil laiskus kahe lava vahel liikuda. Kolmandaks kuulasime Lukas Graham’i, kes oli sama hea kui eelmine aasta. Mees teab, mida mees laval teeb. Järgnevalt oli umbes tunnine “paus” või ütleme paremate sõnadega – artist, keda ma ei viitsinud kuulata – Suspekt. Ühe põhjusena, et nende tekste peab põhjalikult kuulama, sest laulusõnum on sinna peidetud. Viiendaks artistiks oli Mads Langer ja Tim Christensen – kes oli reaalselt üks peaaesinejaid ning keda Kristiangi kuulata tahtis. Kõlasid laulud, mida tahtsin kuulda, lisaks paar värsket singlit. Nauditav. Vana hea muusiku Kashmiri jätsime me vahele ning plaan oli kodu poole liikuda, ent meie “naabrid” suutsid rääkida Kristiani ära ning me jäime kuulama ka Nik og Jay‘d, ent peale teist laulu, me siiski lahkusime. Rahvas läks pöördesse ning hakkas õllega loopima. See ei tundunud eriti lõbus, ehkki sellisel palaval päeval oli piisav jahutus.

Mulle meeldib mullune kontsert rohkem. Võibolla seetõttu, et oli rohkem ruumi. Tänavu löödi nii publiku kui ka soojarekord. Samuti artistide valik oli parem eelmine aasta ning me pendeldasime kahe lava vahet. Pole hullu. Et üllatada, peab pettumust valmistama vahel.

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s