Ilma pealkirjata postitus

Istun meie avatud köögiga elutoas diivanilaual. Meie loomingulisuse ajendil on meie diivanilauaks kokku volditavad madratsid, mis on piisavas suuruses, et täita rolli kui diivanilaud. Kõrval põriseb umbes 70 cm kõrgune ventilaator, mis puhub mõnusalt õhku ringi. Ma naudin hetke. Olen viimastel päevadel püüdnud end “sisse seada” erinevates kohtades, et natukene kodusemalt tunda, kas siis raamatu lugemiseks või kirjutamisideede paberile (ütleme, et siisi arvuti ekraanile) pannes. Hetkel tundub, et olen leidnud ideaalse koha. Järgmiseks sammuks on leida ideaalne isteasend -ja voilaa ehk siis sellest sünnib meistriteos.

Omades nii palju vaba aega, siis tahaks justkui millegagi tegeleda. Raamatute lugemine, õmblemine ning teleri vaatamine ja sport on juba üksluiseks muutumas, loomulikult ka e-kirjade ja tavakirjade kirjutamine. Samas igas tegevuses on iva ning need täidavad aega. Eile kulus ühe kirja kirjutamiseks pea poolteist tundi – pole ju paha?

Ma paari nädala eest alustasin järjekordset kirjutamisprojekti. Laadisin arvutisse selle tarbeks ilusti yWriter’i (millega tuli kaasa ka miski kummaline sponsorprogramm, ent see sai osavate näppudega mehe poolt eemaldatud). Hetkel on selles kirja pandud kolm tegelast ning väga must esimene peatükk/proloog. “Puhtam” versioon on kirja pandud Wordi dokumendis ning see täieneb aina. Järgmise sammuna ma ostsin ma omale märkmiku, kuhu kirja panna ideid ja kirjeldada tegevuskohti, olukordi, vestlusi, ent see on tänaseks rännanud riiulisse – liiga ilus märkmik oli ning see on asendunud ühe pisut vanema märkmikuga, mida ma kasutasin ühe teise jutu kirjutamiseks.

Seegi on pooleli.

Vahepeal on soov, et võtaks selle viimase pooleli oleva loo kirjutamise üles. Loeks senini kirjapandud peatükid läbi ning püüaks seda edasi kirjutada. Ma mäletan, et sellel miski menu oli. Nüüd, kui ma sellest siin postituses kirjutan, siis tundub see paganama hea idee. Miks mitte? Mäletab keegi Juhani ja Maria lugu?

Pealekauba on läpakal ka uus aku. Seega saab end mitmeks tunniks end kuhugi toanurka peita ning kirjutada. Kaasa võtta suuremas koguses jäävett (vähemalt selles kuumuses), ümber asustada ka meie võimas ventilaator. Valikuvõimalusi on ju palju – kott-toolid, kiiktool (selle jaoks on kindlasti ka patju vaja), diivan, voodi, tugitooli ning köögi laud. Vaatame, kuidas minu tulevikugraafikud/-plaanid kõige sellega haakuvad.

Jätkates Juhani ja Maria lugu, saan ju kirjutada ka seda uut lugu. Kui mitte arvutisse, siis paberile. Ja neid ümber toota.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s