Eriline sündmus: Minu kohtumised pimedatega

Minu mälestused kohtumistest pimedatega pärinevad mitmest erinevast eluetappidest – teismeeast ning varajasest täiskasvanueast. Üks on neist erilisem kui teine ning mõnest põgusast kohtumisest on kasvanud midagi enamat ja olulisemat välja – sõprus, igapäevane suhtlus ning erinevad sõbralikud võistlused.

1990ndate lõpp

Esimene inimene, keda tutvustati mulle kui pimedat, oli üks pisike 4-aastane tüdruk, kes elas minu naaber-naaberkülas Luual. Ma mäletan, et oli üks ilus suvepäev ning ma olin järjekordselt saadetud poodi, mis asus umbes 5km kodust. Seal kohtasin ma oma tuttavat ning nägin pisut kummaliselt käituvat ja liikuvat tütarlast. Tuttav ütles, et laps on pime ning ta veedab oma suve seal. Toona oli mul küsimus – et kuidas on võimalik, et osad inimesed on pimedad? Vastust ma ei saanud.

***

Järgmine mälestus pimedatega on vast natukene hilisemast ajast. Minu küla teises otsas elas üks meesterahvas, kes sageli tuli Tartust bussiga koju. Mina samal ajal tulin koolist Kaareperest ning meie bussid olid Nava peatuses enam-vähem samal ajal. Meesterahvas käis pimedate kepiga ning me hakkasime suhtlema, sest siiski osa koduteest oli meil sama. Ta rääkis mulle elust pimedana ja mina oma mõtetest ja saavutustest.

Kord tuli jutuks, et ma olin just malet mängima õppinud ning me sõlmisime kokkuleppe, et ma lähen talle külla ning me mängime malet. Kahjuks see plaan ei saanud teoks, sest kui ma emale rääkisin, et olin sellise kokkuleppe sõlminud, ei andnud ema minekuks luba. Ta hakkas rääkima mulle kõikvõimalikest ohtutest, mis meestega seostub, eriti pimedatega. Ehkki ma polnud emaga samal meelel.

Peale seda ma seda meesterahvast ei kohanud. Mõni aeg hiljem kuulsin, et ta oli hukkunud autoõnnetuses.

2000ndate algus

Selleks ajaks olin ma targemaks saanud pimedate vallas. Ma aegajalt liikusin mööda Tartu Emajõe koolist ning ma pidevalt nägin vaeg- ja mittenägijaid. Samuti olime muusikaajaloos käsitlenud mitmeid pimedaid muusikuid. Siis oli mõtteid pimedatest inimestest, et see ei ole puudutanud ühtegi mu tuttavat või perekonnaliiget.

2009

Oli üks kiire periood minu elus – 2 kooli ning kaks töökohta, kui mu hea tuttav Ingo mind suvaliselt ühte Skype chatti lisas. See oli toona eesmärgiga, et meil oleks lõbus. Ma kord või kaks päevas ehk vastasin, ent ei süvenenud sellesse enne kui üks kahest töökohast lõppes ning mul jäi alles minu ainus töökoht ning kool.

Süvenesin siis sellesse juttu ning ühel hetkel tekkisid kahtlused, et ma olen sattunud ühte kummalisse seltskonda, kellel on miskit silmadega. Nad ise rääkisid sellest. Võtsin julguse kokku ning esitasin Jürgenile küsimuse, et kas tal on ka silmadega probleeme. Ma ei tea, miks ma jürgeni olin välja valinud. Ma ei mäleta, ent võimalik, et me vestlesime ka privaatselt. See on minu üks erilisemaid mälestusi.

2010

Nüüd ma pead ei anna ja hetkel ei hakka ka seda vana blogi arhiivi tolmust puhtaks pühkima, siis 2010 aasta jaanuaris kohtusin ma Sveniga Tartu Ülikooli Raamatukogu kohvikus. Ma pidin seal saama kokku oma väga hea sõbrannaga ning siis arvas Sven, et astub läbi. Ma tutvusin lähemalt pimedate ekraanilugeja Jawsiga.

Samal aastal lisaks kohtusin ma ka Jürgeni ning kõikide paljude pimedatega septembri alguses. Meil oli üks vahva kokkusaamine St. Patrickus Pärnu maanteel.

Sel aastal proovisin ma ka esmakordselt elus mängida pimedaterallit. Minu meelest üks huvitavamaid arvutimänge, millega olen kokku puutunud. Pilt on desktopi oma ning kõrvaklappides on hääled. Sellest on ainult head mälestused ning seda tahaks proovida uuesti. See oli lõbus!

2011

Aasta alguses hakkasin ma sageli käima The Golden Lionis Quizil, kus kord jäi silma üks pime vanem meesterahvas, kellega ma aeg-ajalt vestlesin. Ilmnes, et meil oli omamoodi ühiseid tuttavaid ning meil oli tore. Tore oli näha ka teisest rahvusest pimedaid.

Proovisin ma pimedaks olemist. Toona oli Tallinnas Ahhaa! keskuses avatud “näitus”, mille raames kobasid ringi pimedate kepiga, tutvusid erinevate situatsioonide, katsusid esemeid ning lõpuks jõid kohvi koos giididega, kelle seletuste abil, said ilma üle serva ajamata teed juua. See oli elamus, mida ma proovisin kaks korda, kolmas kord oli see, kui ma käisin Christeli sünnipäeval, küll kontvõõrana. Meil oli eelnevalt väike istumine Narva maanteel, ent kui rahvas hakkas koju minema, siis liikusime Ingoga Christeli sünnipäeval. Tegemist oli õhtuga, mida ma siiani mäletan – tean, et see venis väga pikaks 🙂 Ja paatki läks teel soome katki.

Suvel kohtusin ma Anniga Haapsalus. Ma käisin tädil külas ning mahutasin oma päevaprogrammi ka mõned tunnid Anniga, kellega kohtusime küll ühes kohas, ent einestasime ning jutlesime linnas ühes kohvikus. Rääkisime elust – ta oli mulle kui vanaema sel hetkel. Vahva oli selle juures, et ma kohtusin tolles kohvikus tuttavaga, kes pärines Mustveest. Anniga kohtumise juures oli olnud ka vahva see, et minuga koos samas peatuses oli väljunud ka Kaia, keda ma veel isiklikult pole kohanud.

2012

Tol aastal hakkas ühel ajal suhtlema minuga üks heledapäine vaenägija The Golden Lionis. Ta ei olnud pime, ent ta on vaeg-nägija, või pigem albiino, kes töötab. Meil oli toredaid vestlusi ning tulid jutuks audioraamatud. Rääkisime neist eelkõige seoses minu sooviga taani keele hääldust õppida. Audioraamatuid kuulates on üks moodus.

2013

Käisin ma kevadel koos oma taanlasest mehega Eestis. Teades elukaaslast, siis ei hakanud ma midagi suurt organiseerima. Kohtusime Jürgeni ja Gerthiga. Meil oli tõeline pubcrawl. Erinevates kohtades tarbisime erinevaid jooke ja sööke – tegemist oli huvitava käiguga. Järgmine päev tunnistab Kristian, et see oli tema jaoks elamus. Ta ei olnud kordagi elus pimedatega kohtunud – ta ei osanud vaadata  – tema jaoks oli võõras nendele mitte silma vaadata, teise asjana mainis moodus kuidas neid on hea linnas ringi toimetada. Tema jaoks oli ikkagi kõige kummalisem, mida ta ka pidevalt meenutab, et ta jalutas täiskasvanud mehega tualetti ning näitas, kus asusid pott ja kus pisuaar. See oli asi, mida ta mainis koju tulles. Tema jaoks olid Jürgen ja Gerth ühed armsamad ja toredamad inimesed, keda ta elus oli kohanud.

2014

Ühel aprillikuu päeval tuleb Jürgen mulle skaibis ütlema, et ta on mõelnud Eestisse minnes Aarhusist läbi tulla. See oli minu jaoks üks vahva uudis, sest ta oli siiski mu esimene eestist tulnud sõber, kes mind on külastanud. Meil õnnestub leida kuupäevad ning ta tulebki, paaritunnise hilinemisega, sest talle ei võimaldata lennujaamas abilist, kes aitaks ta rongi peale. Kahe täispäeva jooksul, kui ta külas oli, tutvus ta kooliga, kus ma siis käisin, käisime pubis, seal tutvus mu tuttavatega, kodus aitas mul nõusid pesta – asi, mis mind imestas, ja tegelikult Kristianitki. Päev hiljem käis meiega koos sünnipäeval ning me õhtul laulsime temaga karaoket. Mille puhul inimesed imestasid tema hääle ja lauluoskuse üle!

Paari nädala eest kohtusin ma taas selle heledapäise meesterahvaga, kel oli kaasas sõbranna, kellel oli omakorda kaasas juhtkoer Malthe. Ta tegi mulle ettepaneku, et kui mul aega ja mahti on, siis ma võiks tal aeg-ajalt külas käia ning koeraga jalutuskäike ette võtta. Hetkel on olnud kiired ajad, ent plaan on lähiajal temaga ühendust võtta ning uurida, kuna mul võimalik on Malthega jalutama minna 🙂

Alates 2009

Alates aastast 2009 oleme me korduvalt korraldanud omavahelisi toredaid võistlusi ning tegemisi. Mitmel korral on saanud osaleda omaloominguvõistlusel Juhhei- kas korraldajana või osalejana. Samas on meil mitu aastat olnud blogimisvõistlus erineval kujul. Samuti oleme üheskoos teinud erinevaid kuuldemänge. Loomulikult sageli räägime ka skype’s ning oleme sõbrad facebookis.

Pimedatega jutlemised annavad mu elule hoopis teise vaatenurga. Ma olen õppinud nägema maailma teise pilguga, üks asjadest, millest kõik aru ei saa.

Advertisements

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s