Viiendast esimeseni

Ma mõtlesin, et kirjutan ühe pikema postituse sellest, mis mu ümber igapäevaselt toimub. Selle saab üles rivistada TOP 5 – viis asja, mis mu igapäevases elus on.

1. koht – töö
2. koht – lõõgastumine
3. koht – jalgpall
4. koht – unistamine
5. koht – kirjutamine ja lugemine

Kõigest sellest hakkan ma ikkagi kirjutama tagant poolt ettepoole ning alustame siis kirjutamisest ja lugemisest ning jõuame välja tööni 🙂

5. Kirjutamine ja lugemine

Minu nädalas on suur osa kirjutamist ja lugemist väljaspool tööaega. Selle võib loomulikult kirjutada kategooriasse lõõgastumine, ent minu silmis väärib see omaette kategooriat. Minu lugemine on viimasel ajal jäänud natukene unarusse ja on pigem asendunud raamatute kuulamisega. Hommikuti bussis on vahel kuidagi mugavam kuulata. Samas peaks end ka hommikuti käsile võtma ning hakkama raamatut lugema – 20 minuti jooksul jõuab päris palju lugeda, eriti kui raamat on huvitav. Pealegi ma peaks ühe krimi lõpetama, enne kui ma oktoobri raamatu kallale asun.

Käisin hiljuti meie kodust raamatu riiulit raamatu võrra täiendamas. Ühendasin kaks asja – töö ja lõbu. Mõte oli, et tellin uue raamatu, mis ilmub 24ndal oktoobril. Tellisingi, ent siis pidin veel uue raamatu leidma. See tundus keeruline ülesanne, et need raamatud, mille järgi ma küsisin, kas ei olnud saadaval või ei olnud õiges zanris. Lõpuks pakkus müüja üht raamatut, mille reklaami olin ma näinud paar päeva varem ning ma arvasin, et selle ilmumiseni on ka päris mitu aega, aga võta näpust, see tul varakult. Teenindaja ütles, et too raamat oli poodi jõudnud just samal päeval, kui ma seal olin. Raamatu tulekust olin ma teadlik alates aprillist, kui ma avastasin, et see oli antud välja inglise keeles. Seejärel oli vaid aja küsimus, millal ilmub see taani keeles, sest tegemist on väga nõutud kirjanikuga.

Kirjutamine edeneb endal tasapisi. Kui minu raamatu kirjutamisse on jälle paus tekkinud, ehkki peaks hakkama seda rohkem igapäevaselt kirjutama, et kunagi see ka valmis saaks. Samas lisaks blogimisvõistlusele, ajaviiteblogmisele on nüüd toimimas ka järjejutt. Varsti peaks olema minu kord ning ma peaks end natukene käsile võtma ning kõik eelnevad osad ilusti läbi lugema.

Kirjutamist rääkides olen ma pisut kurb ning nukker. Minu postkast on mitu päeva olnud tühi. Samas igapäevaselt vaatan ma otsa Diana viimasele kirjale ning mõtlen, et peaksin end mugavalt rätsepa istesse seadma tugitoolis, leidma paksu raamatu ning imelise paberi ning talle kenasti vastuse kirjutama. Vaatame, kuna selleks energiat ilmub, sest Dianale kirjutamine tähendab erilist keskendumist ning pühendumust.

Hetkel on mu öökapiraamatuks (endiselt) Robert Gailbraith – Cuckoo’s Calling.

4. Unistamine

Kes meist ei tegeleks unistamisega? Vahel on see üks mõnusamaid tegevusi õhtuti – tõmbad end teki all kerra nagu väike loode ja ootad liivakotiga Une-Matit. Pole ju üldse paha.

Igapäevaselt saab unistada kõigest, mida meil ei ole, või mida teha tahaks. Täna? Homme? Ülehomme? Mida suvel teha? Mida kingituseks saada. Ja loomulikult lotomiljonist. Ainult, et need unistused on mõtteis, need on ääretult salajased ja need ei jõua kunagi kelleni. Loomulikult võivad jõuda ka teiste inimesteni, aga selle tarbeks pead Sa tahtma jagada ning leida lahendust, et see ellu viia.

Ehkki paljud unistused on reaalsed, on nende seas ka neid, mis kunagi ellu ei viida ühel või teisel põhjusel.

3. Jalgpall

Ma olen aastaid huvitunud jalgpallist. Väiksena vaimustusin naabripoistega jalgpalli mängimisest ning see oli ka hobi kooli ajal. Miskil ajal muidugi asendusid need pesapalli ning rahvastepalliga.

Esimene “professionaalsem” jalgpalli mängimine jääb aastasse 2002, kui ma kuus kuud veetsin Rootsis ning seal ühe jalgpalliklubiga koos mängisin. Toona sai proovitud peamiselt ründajaks olemist. Minu pere poeg oli piirkonnas ühe jalgpalliklubi väravavaht ning me käisime korra ka üht mängu vaatamas. Ma olin pärast mängu pisut kurb, sest nende klubi kaotas.

Rootsis sai sageli ka telerist jalgpalli vaadata, eriti Serie A mänge ning ma olin vaimustuses omal ajal Interist ja nende pallurist Fernando Totti. Eestisse tuleku järgi sai jalgpalli jällegi vähem jälgitud – ent nimi David Beckham polnud võõras.

Kui ma Taani kolisin, siis siin sai jälle hakatud rohkem jalgpalli vaatama. Kõikvõimalikud rahvusmängud, kohalikud liigad, inglise jalgpall ning vahel ka hispaania ja itaalia jalgpall, samuti saksa jalgpall. Mõne aasta eest sai veedetud nii nädalavahetused kui ka nädalasisesed õhtud pubis ning vaadatud suure huviga jalgpalli.

2012 suvel kevadel astusin ma taas jalgpalli klubisse ning mängisin 7mehe versiooni. See on tegelikult suhteliselt igav, ent toona tundus äge, eriti minu suguse algaja jaoks. 2013 sai jalgpallist paus võetud, sest ma kolisin ning siin ei olnud tütarlastele mõeldud klubi lähedal või ma ei viitsinu pendeldada. Toonane klubi oli lihtsalt liiga kaugel.

Sel kevadel kord Kiwis liikudes jäi mulle silma kuulutus, et minu kodust umbes poole kilomeetri kaugusel on alustanud täiesti uus naiste klubi, kes mängib “päris” jalgpalli. Esialgu ma osalesin vaid treeningutel, miskil hetkel sai ka mängida paar mängu, ent arstid keelasid selle ära. Siiski võisin ma edasi treenida. Nüüd sügisel olen ma suhteliselt vähe treeningutel käinud ning ühtegi mängu pole mänginud. Talvel ehk läheb olukord paremaks ning ma mängin mõnel siseturniiri mängul.

August alustasin ma ka treenerina. Mul on üheksa 4 kuni 7 last, kellega ma iga teisipäev tund aega jalgpalli mängin. Harjutame ning mängime – igatahes on tore. Talvel tuleb nendega ka turniiridel mängida – kuidas see hakkab välja nägema, näeme siis kui see aktuaalne.

Igatahes jalgpall on cool!

2. Lõõgastumine

Lugemine ja kirjutamine on nagu eelnevalt öeldud, osake lõõgastumisest, ent siiski piisavalt suure mahulised, et mitte kaasata siia.

Ma mõtlen, et kui rääkida lõõgastumisest, siis tasub alustada nende paljudest mobiilimängudest, mida ma kord installin ja siis kustutan ja siis installin uuesti. Mulle üldiselt meeldib aega surnuks lüüa neid mängides, ent kui ma saan nende peale “kurjaks” ja on tahtmine telefon nurka visata, siis tuleb see maha installida.

Teine, mida ma mängin on wordfeud, nii inglise kui ka taani versioon. Neid mängin periooditi – ühel ajal on rohkem energiat ja tahtmist nendega tegeleda, teinekord vähem. Just hiljuti sai öeldud, et jätan turniiri vahele – lihtsalt ei ole tahtmist ja aega.

Viimasel ajal on saanud suhteliselt palju ka telerit vaadata ning lihtsalt mõnda filmi. Üks on parem kui teine. Samas on see päris mõnus tegevus. Samamoodi jalutamine ja sammude lugemine .-)

1. Töö

See väärib omaette postitust 🙂 Ma mitmel hetkel mõtlen, et kuidas sellest peaks kirjutama, nii et ka teised aru saaksid. Samas võib ju kirjutada keeruliselt, nii et teised saaksid täpsustavaid küsimusi esitada. Või mis? Igatahes on tore ja huvitav ning õppida on päris palju 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s