Oktoobrikuu raamatuklubi

EELLUGU:
Kui ma septembri viimastel päevadel voodis lebasin ning ühelt küljelt teisele keerasin ning püüdsin leida teemat, millest võiks lugeda, oli mu öökapil poolik raamat. Selle lugemisse oli tekkinud paus, sest tuli ju läbi lugeda kuulata “Minu Ameerika”. Vaatasin oma pooleli olevat raamatut ning ohkasin. Ohkasin korra, ohkasin kaks ning mõtlesin sellele kui laisk ma viimasel ajal olen olnud – üks raamat kuus – ei olnud päris minu stiil, vähemalt mitte aastal 2014.
Teemaks sai valitud Skandinaavia krimi ning sel hetkel oli lootus, et see on keeruline ülesanne mu armasale Dianale, ent ta just oli ääretult õnnelik teema üle, sest tal oli selle teemaline raamat riiulis oma aega ootamas – vähemalt selle võisin ma välja lugeda tema reaktsioonist.
Aga oh häda, mul oli ju lugemislaiskus ning ma ei suutnud eriti palju lugeda. Ühtäkki otsustasin härjal sarvist haarata ning selle öökapil vedeleva raamatu läbi lugeda. Tegemist oli krimiga, ent mitte Skandinaavia krimiga – vähemalt nii palju kui ma tean, ei ole Inglismaa osa Skandinaaviast. Aga lugemine läks valutult – vähem kui kuus päeva hiljem olin ma juba raamatu riiulisse asetanud. Aga mis raamat see oli? Robert Gailbraith “Gøgens Kalden”. Eestikeelse pealkirja võite ise nuputada.

RAAMATUST:
Pealkiri: Journal 64
Autor: Jussi Adler-Olsen
4 raamat sarjast Osakond Q (afdeling Q)

LUGEMISEST:
Raamatut olen ma lugenud kõikvõimalikkes olukordades – bussis, rongis, rongiooteplatvormil, kontoris ning kodus (voodis, tugitooli ja teleka ees lesides). See on lihtsalt nii köitev. Samuti pubis – seal imestati selle üle, et kuidas ma saan end jalgpallilärmis konsentreerida lugemisele. Väga edukalt, sest ma ei märganud Real Madridi teist väravat ning vaheaega.

EMOTSIOON:
Tegemist on väga kaasa haarava raamatuga. Ehtne thriller – mul oli mitmel hetkel lugu lugedes tunne, et ma hakkan oksele. See oli lihtsalt nii jube. Ühel ööl ma nägin ka unes raamatut ning raamatu peategelasi Assadi, Roset ja loomulikult Carl Mørki.
Jussi raamatud on head ning nautimisväärt ning ma ei pettunud raamatu lugemises. Olen tänaseks saanud ka päris pihta raamatu ülesehitusele, ent ehkki ma arvasin raamatu alguses, et kes on pätt, pidin ma pettuma – mind suudeti üle kavaldada.

HINNE:
5 tärni viiest võimalikust

Diana luges oktoobris The Lost Boy” Camilla Läckberg.

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s