Raamatuklubi: Aprill

Aprillikuu raamatuklubi teema valisin mina. Teemaks sai – Armastus kahe samasoolise inimese vahel. Valikule andsid kaasa kolm aspekti: 1. Tahtsin vahelduseks midagi eesti keeles lugeda ning see on minu pisikese kollektsiooni üks teostest, 2. Kui Eestis oli aktsioon KOOS jäi mulle see arusaamatuks, ent olles teada saanud, millepärast, siis oli see teema huvitav ja ma lootsin, et see läheb seda rada nagu see läks, 3. Ma olen mõnda aega lugenud armastusromaane kahest erisoost inimese vahel ning tahtsin vahelduseks ka lugeda samasooliste armastusest.

Kui ma peaksin oma lugemiselamuse ühe sõnaga kokku võtma, siis oleks see pettumus. Ma vast lootsin raamatust “Päikseta Paradiis” Marek Kahro sulest enamat kui see oli. Kui teose algus oli paljutõotav, siis teose lõpp oli täiesti out of mind. Ma ei tea, miks.

Jällegi meeldisid mulle kõrvalised tegelased rohkem. Kusjuures neist tundsin ma puudust raamatu teises pooles, kus neid vaid mokaotsast mainiti. Tegevuspaigad ja kirjeldused oli huvitavad, ent siiski kuidagi liiga üheilmelised. Mulle meeldis kirjeldus “erilisest paigast”.

Tegelikult võib öelda ka, et ma lootsin rohkem lugeda hingeelust, tegevustest, ehk pisut rohkem ka mahedat “pornot”. Peategelane tundus natukene ebastabiilne või oli ta siiski hoopis liialt unenägudes viibiv ja unistaja. See tekitas tunde, et homomehed on nõrgad.

Kuidas hoida seda ilusat hetke, kuidas teda lõpmatuseni pikendada? Kuidas ometi? Sees kihiseb ja kahiseb, väike rõõm ja väike nukrus koos. On tulnud surematu hetk, aga ikka võbeleb surelikus ihus rahutus. Miski justkui ütleb, et inimeses pole võimet ühtki hetke lõpuni nautida. Hetk möödub nii ebaõiglaselt kiiresti, et suurem jagu temast jääbki tabamata, läbi elamata. Viis meelt ja meetrite kaupa närve – see varustus on ilmselgelt puudulik ja võimetu püüdmaks neid tibatillukesi täiuslikkuse sädemeid. Kuid nad hõljuvad ikkagi õhus, hõõguvad, ahvatlevad, narritavad. Nad on olemas ja vahest piisab sellestki teadmisest.”

Kui mul oli veel 50 lehekülge lugeda üritasin leida mõnd sarnast raamatut taani või inglise keeles. Inglise keeles leiaksin neid õige mitu – ent millist valida? Sealsed lood tundusid just sellised, mida ma lugeda tahaksin. Vaatan, kogun ennast pisut sellest raamatust ning tellisin siis ehk mõne silma jäänutest, või loen läbi raamatu, mille Diana valis selleks kuuks. Kui ta teema teada sai, andis ta tagasisidet ning tõi muige mu suule. Minu meelest on hetkel põnev oodata.

Diana luges aprillis Anna Listeri päevikud: “No priest but love”

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s