Sinine taevas, roheline muru ja hea seltskond ning tubli sportlasvaim – III

Meie Tallinnasse jõudmise ajaks oli ilm muutunud päikesest lausvihmaks ning ma olin sunnitud 10 minutise jalutuskäigu asemel valima takso ja seda ka seetõttu, et mind sundis aeg takka – mul oli umbes pool tundi aega jõudmaks Kadrioru staadionile. Hotelliks oli seekord vanalinnas asuv St. Olev Residents, millele leidsin ma internetist odavaimad hinnad. Meie tuba asus kuuendal korrusel – oli korralik trenn üles ja alla ning päevas sai seda läbitud vaid kaks korda – üks kord üles ja üks kord alla.

Kadrioru staadionil oli meil üks lühike miiting – tuttavad näod ning meediakeskuses kui ka minu “laste” fotograafide näol. Minu tööülesanded staadionil olid samad, mis eelmisel aastal. Tuli vaadata, et nad lollusi ei teeks ning nad õigel ajal õiges kohas olid ja neile veste jagada.

Õhtul otsustasime me suure nälja kustutamise nimel võtta retke ette McDonaldsise – see oli kindel, et see on avatud ning neil on toit pakkuda. Minu jaoks tundub endiselt eesti kiirtoidurestoran pisut räpasena ning ma eelistan neid vältida. Sedapuhku nii hästi ei läinud.

Neljapäeva hommikul liitus vabatahtlikega ka Kristian, kes esmalt vastutas piletikontrolli eest, hiljem aga kokkulepitult jäävannide eest. Tema lugusid jäävannikülastustest oli huvitav kuulata. Esimesel päeval raatsis ta ka lõunat süüa – proovis seljankat, ent järgnevatel päevadel oli tema toiduks linnas asuv Subway või vesiväravakohvik.

Reedel käisin ma ka korraks staadionilt väljas – teisel staadionil A.le Coq Arenal, et meie tuttavale osta FC Flora vimpel. Nimelt üks jalgpalli huviline kogub erinevate riikide erinevate klubide vimpleid. Aga google mapsi ei tasu usaldada – oleks pidanud ise aimama, et nende kontor asub staadionil, mitte elumajas nagu google maps ütles.

Võistlustelt oli huvitavaid kogemusi ja meeldejäävaid hetki, mis ühel või teisel hetkel meenuvad, ent miskit väga konkreetset ei oska välja tuua. Taani sai kaks medalit, Eesti ühe. Mõlema riigi saavutuste üle on uhke olla! Mõlemad väikesed riigid ning väikese koondisega. Jooksvalt sai ka erinevaid alasid vaadata – enim aga kümnevõistlust ja 7-võistlust.

Viimastel päeval räägiti meile pidevalt, et me võiks ikka ka banketile jääda, mis toimus lauluväljakul. Väga omanäoline üritus või ettevõtmine. Kui tavaliselt kuulub iga banketi juurde muusika ja üsnagi vali muusika, siis sel korralik oli leitud väga hea lahendus – kõikidele saabujatele jagati kõrvaklapid, millel oli kaks kanalit – üks rahuliku muusika nautijatele ja teine popi austajatele. Kui aga muusikat kuulata ei tahtnud, siis võtsid vaid klapid peast ning vaatasid tantsupõrandal toimuvat.

Peale südaööd jätsime seltskonna ning tõttasime hotelli mõneks tunniks puhkama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s