Lumetaju

Facebook on üks tore asi. Näib, et sellest ei saa me ei üle ega ümber, varsti saame. Seekord andis see sotsiaalvõrgustik teada, et Teater Svalegangenis etendub talvine tükk “Frøken Smillas Fornemmelse for Sne”. Samal hetkel teadsin, et ma pean seda nägema. Piletite saamine pole probleem – aitäh sõber Dennisele! Pigem on kaaslase leidmine probleem. Kui mees pole teatrihuviline, siis sa teda sinna ikka vägisi ei vea, seega tuli leida keegi teine. Esimene mõte oli Kristi – ta oli nõus! Seega eelmisel neljapäeval, unustades Bingo ning muu neljapäeva juurde kuuluva, seadsime me sammud teatrisse.

Teatavasti on ju Teater Svalegangenväga vabameelne teater, etendused ei ole klassikalised ning saali võib kaasa võtta söögid-joogid, mis kohvikust ostetud. Õhustikult-olemuselt meenutab ta NO99, mis on tänaseks jõudnud NO42ni. Igatahes väike ja hubane teater.

Etendus oli hoopis teistkarva kui ma ootasin. Pigem pole ma sellisel mitte klassikalisel etendusel käinud. Kaks näitlejat, kolm pilli ja mitmed sõnavoolud. Ma jälgisin peategelase Smilla näoilmed-ühe meigiga ja erinevate grimassidega võib üks ilus inimene välja näha nii noor kui vana, loomulikult kuri ja leebe, õnnelik. See näojoomte vaatamine mulle väga meeldis.

Etenduses kasutati laule ja muusikat. Mitmetel juhtudel olid pikemate ja jälgimist nõudvate sõnadetulva taustaks muusika, minu meelest isegi pisut liiga kõva, sest see muutis jälgimise keerukamaks. Segas pühendunumist.

Ma ei saa täna pead anda, aga ma arvan, et etenduses ei kasutatud väga palju raamatut. Olig fragmendid, mis kajastasid pigem ühiskonda ning Gröönimaa-Taani suhteid kui selle raamatu sündmustikku. Ma olen ju püüdnud seda kaks korda alustada, ent piirdunud umbes 50ne leheküljega.

Nüüd on plaan raamat läbi lugeda. Alustan sellega nädalavahetusel.

Ja kui hästi läheb, siis jõuame Kristiga veel enne jõule korra teatrisse. Kui kuupäevad sobivad.

Taanis mängitakse ühte etendust korraga teatud perioodil. Näiteks etendus a on 1. Juuni kuni 1. Juuli ja siis tuleb etendus b. Kas see on parem, ei oska ma öelda. Samas ma igatsen seda Eesri süsteemi, üht etendust mängitakse mitu aastat kui see just suvetuur või -lavastus pole.

Advertisements

2 thoughts on “Lumetaju

  1. Suvelavastusi mängitakse Eestis ka tavaliselt mitmel suvel, erandeid muidugi on. Hispaanias on sama süsteem, mis Taanis: lavastust mängitakse teatud aja ja siis vahetab selle välja uus lavastus. Vaataja jaoks on Eesti teatrite mängukava kindlasti huvitavam, aga samas on see näitlejate jaoks kurnavam. Nemad peavad mälus alal hoidma nii paljusid erinevaid rolle.

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s