Käsipallist ja võiduõnnest

Käsipalli MMist on juba juttu olnud ning sellest ei saa me hetkel enam üle. Et rahulikult magama minna, tuleb mul end emotsioonidest tühjaks kirjutada. Teate ju küll seda tunnet, kus kõik meeled ja emotsioonid on lakke tõusnud ning lihtsalt ühtäkki tunned ennast nii värskelt, et lausa raske uinuda. Tunned, kuidas süda sees peksab, ja ärevusvudinad jooksevad üle keha.

Just sellist tunnet tekitas tänane Taani-Rumeenia käsipalli veerandfinaal, kus kogu aeg liikusid mõlemad külg-ülje kõrval. Ja, Taani oli enamuse ajast tagaajaja rollis ning Rumeenia alati ühega peal. Viik oli ka teise poolaja viimasel sekundil, mil Rumeeniale määrati karistusvise ning kui nad skoorinuks, pääsenuks nad kohe poolfinaali. Aga Rikke Poulsen tahtis veel 10 minutit õnne proovida ning tõrjus selle viske. Seega mindi viigi seisus lisaajale. Enne lisaaega lippasin ma ruttu pesumasinat tühjendama ja nägin kuidas Taani juhtima läks. Läksin veel viimaseid särke kuivama riputama ning kui naasin oli Rumeenia ühega ees. Ja siis olid jälle taanlased tagaaja rollis. Kuniks viimase minutini, mil viik majja löödi. Ent rumeenlased olid tugevamad – kaks sekundit enne lõpuvilet oli vops – värav.

Valus, oi kui valus.

Pole hullu, sellest on palju õppida. Uue treeneriga on harjutatud vaid pool aastat. Eelmine treener vallandati aasta eest peale EMi turniiri.

Homme saab jällegi käsipalli vaadata, sedapuhku meeste mängu, saalis ja otse. Eelmisel nädalal osalesin ma puhthuvist konkursil facebookis, kus loositi pileteid välja Aarhus Håndbold – Aalborg Håndbold mängule. Kusjuures üks Eesti hetke tuntumaid käsipallireid Mikk Pinnonen mängis mõne aja eest Aarhusi klubi ridades.

Vahel naeratab lotoõnn.

Kui ma Kristianile pühapäeval ütlesin, et ma võitsin piletid ning see on samal ajal kui Lioni jõulupidu, siis arvas ta, et nüüd peab kohe kindlasti emale helistama. Emale helistamist lükkas ta kaks päeva aina edasi. Pakkus vanematele pileteid, ent nemad ei olnud huvitatud. Hiline kellaaeg ja ikka tund autosõitu nende juurest.

Tegelikult ega mul oli kohe kindel, et kui käsipallile piletid, siis käsipalli vaatama, Lioni jõulupeolt jõuan ma ka mängu lõppedes läbi astuda, kui tahtmist on. Tegelikult viimasel ajal ma sinna ei kipu ning pigem säästan raha.

Ehk õnnestub kunagi rikkaks saada.

Ja jõuludega seoses on meil ka advendikalender. Meie omas šokolaadi ei ole, ent on igasugused rahasummad ning sümbolid. Kui ma täna järjekordselt ruudukesi avasin ning ütlesin Kristianile, et mul on puudu nii palju sümboleid sellest summast, siis pessimist ärkas ellu ning oli kindel, et ma neid ei saa. Optimistina kiitsin, aga et mul on veel kaheksa võimalust nende kogumiseks.

Optimist ei anna alla.

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s