Üks harukordne päev

Seekordne postitus on eriline. Esmalt tekst siis pealkiri. Üldjoones on mul teada teema, millest kirjutan ning seal juures paar ideed, kuidas pealkiri võiks kõlada. Muiuugi ei pruugi see väga teemasse olla, eriti hetkedel, mil minus latatara ärkab ellu.

Meil oli täna (esmaspäeval) üle pika aja fantastiline ilm ning ma mõtlesin, et teeks endale ühe hea reläksimise päeva rõdul. Mõeldud – tehtud. Töölt koju tulles mõtisklesin, et mis teha lillepottidega, mis on nüüdseks vihma käest räästa alla tõstetud – seal on ju muidu metsikult vett ning ehtne üleujutus.

Nihutasin neid natukene ning seega sain täpselt ruumi oma kott-toolile ning veetsin kolm mõnusat tundi seal päikese käes, küll raamatut lugedes, küll magades. Kae, asja, ma lugesin ja lugesin ning ühel hetkel tundsin  kuidas silm vajub kinni. Sättisin end mugavamalt istuma ning jätkasin lugemist, teinegi silm tahtis kinni vajuda. Muutsin siis jällegi oma kotttooli asendit ning see meenutas voodit. Jätkasin raamatu lugemist kuni käiks knõks.

Ja raamat vajus vastu vahtimist. Ärkasin korraks ülesse ning panin omale äratuse pool tundi hilisemaks, et see ikka oleks justkui powernap. Mõeldud- tehtud ning see kõik toimis ideaalselt. Ma jäin magama päikese käes, tekike peal ning värske õhus. Nii hea oli kohe – ei kuulnud ümbritsevat liiklust ning inimesi maja ümber sebimas.

Ärkamise järgselt jätkasin oma raamatu lugemist ning lõpetasin selle peatüki, mis parajasti käsil oli – järgmine on eelviimane, see mida ma nüüd postituse järgselt lugem hakkan.

Jõudsin ka ühe kirja valmis vorpida ning homme suundub see Inglismaale. Nagu ka kiri, mille ma eile valmis kribasin. Õigus, see ei lähe Inglismaale vaid Šotimaale ning mind ootab veel üks täiesti uus kirjasõbranna – U.S.Ast. Mõelda vaid palju ma neid kirju saadan. Varsti on aeg, teha minipuhastus ning vaadata märkmikust, kes on alles ja kes on loobunud.

Õhtul käisin veel pesulas. Nädala olen juustele andnud puhkust Castori õlist, vaatame, mis see uus nädal toob. Ma hiljuti ostsin omale Aaloe Vera šhampooni ja palsami, et näha, kui hea see tore looduslik taim on. Castor õli on igatahes hea. Viimane kord vist kasutsin seda liiga palju, päev hiljem olid juuksed hästi rasvased. Ma muidugi väga ei mäleta seda dušši all käiku, sest see oli pärast noolemängu ja mitut õlut.

Igatahes, see pesulas käimine, tekitas nälja ning ma otsustasin oma lemmikut teha – tomati-kurgi-hapukoore salatit teha. Teate küll, tüüpiline eestlase toit. Kui ma eelmisel esmaspäeval Tine juures õhtust söömas käisin, ta tegi kartuliputru ja guljašši, siis ma mainisin, et ma ei saa piima juua, ilma et mul kõhuga probleeme tekiks, ent probleemi pole keefiriga. Tegelikult olin ma suurema osa sellele eelnenud nädalast ja nädalalõpust keefiril, miski ärritas mu kõhtu nii, et mul olid jubedad kõrvetised. Ma vist pean konkurentsi mõttes omale nädalavahetuseks hakkama keefiri ostma, samal ajal kui Kristianile ostan piima. Perekond lehmavasikad!

Advertisements

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s