Vasikavaimustus

Vahel tekib tahtmatu vajadus olla kord laps või lapsemeelne. On ju pisikeses eas komme iga nädalavahetus vaadata sama filmi mitu kuud. Tegelikult mul on ju Minionid minu kõrges eas.

Möödunud kolmapäeval käisin ma poodlemas. Seda ei juhtu just tihti, et ma ostlen spordipoes.  Kuna päev hiljen oli jalgpallitrenn ning ma avastasin, et mul pole korralikke pikki pükse, need, mis on, on poolde säärde ning säärekaitsmed paljal nahal mulle ei meeldi. Need saaks küll sokkide peale oanna, aga kohati tundub see imelik.

Pealegi, oli mul plaan osta ka uued jalgpallijalatsid, ent ma ei leidnud ühtegi, mille puhul välimus ning hind mulle meeldinuks. Ma tahaks naiselikke toone, ent need, mis ma leidsin olid justkui kunstlikud – seega esialgu kasutan neid, mis ma nelja aasta eest taaskasutusest ostsin – need on sissekantud ning pole villide muret.

Jooksupüksid olid mul eesmärk osta. Ma kipun end sageli alahindama, vähemalt mulle endale tundub, erit kui ma ostan pükse. Ma seisin pikka aega pükste osas ning küsisin, kas 36 või 38 – otsustasin 36 kasuks ning see passia perfektselt. 38 olnuks natukene suur. Ma kipun pigem ostma 38 suurust ning need tundyvad lohvakad. Tahtnuks teist värvi kui must, ent minu hinnaklassis neid ei olnud – seega sai ostetud mustad.

Kui läks jaki ostmiseks, siis pidin vahetama outleti tavapoe vastu, sest seal olid kõik suurused 38 ja pluss. See, mis ülakehale kuulub, see on enamamasti 36, vahel mõni 34. Viimasel ajal tekitavad mulle probleeme minu ilusad musklid – need on suured ja volüümikad ning kleidid tunduvad ümber. Küsisn kassas, et kas see jakk on veniv, vähemalt mulle näis ja vestlesin teemll musklid – tema arvas, et ma peaks ostma 38 suuruse. Kuna see tundus liiga suur ja lohvakas kõhu peal, otsustasin, et proovin ja mul oli õigus- 36 passib nagu valatult. Ostsin siis ka tuulejaki, et kui vihmale kisub saab selga panna. Ma otsin endiselt oma  vana vihmakeepi, ent olen selle siia korteri peale korralikult ära peitnud.

Kui me pühapäeval poodi ja Kristiani õe juurde läksime, samuti pidime golfiklubist läbi minema, et oma kaardid ja asjad kätte saada, siis ma otsustasin, et panen oma uue spordioutfiti selga – see on ju mõnus ja mugav ning pealegi roosa. Kristianil oli muidugi lõbus – tegi terve päeva jooksu nalju ning sai korralikult krambid kui ma meelega kasutasin väljendeid, mis vihjavad jooksmisele või seismisele.

Tegelikult oli tunne, et võiks end kokku võtta ning ka jooksuriided sisse õnnistada jooksu näol, mitte vaid jalgpalli, ent ilm oli vihmane, tuuline ja kõle. Kole-kole, kõle.

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s