Värviline esmaspäev

Mitmed teist on teadlikud minu pisikesest kõrvalehüppest Eestisse. See seiklus algas minu jaoks päev enne teisipäeva kui ma Kopenhaagenisse jõudsin.

Kuna mu lend Tallinnasse oli hommikul kell 8, siis eelistasin ma veeta öö Kopenhaagenis hotellis, selmet sõita rongiga kell 2 öösel Aarhusist Kopenhaagenisse ning maksta topelthind. Bussiga on rohkem kui poole odavam nii naljakas kui see ka pole. Selle raha, mis ma bussiga reisides säästan, kasutasin ma aga majutusele.

Kopenhaagenisse jõudsin ma juba kell pool neli pärastlõunal, sõitsin S-rongiga pearaudteejaama ning sealt kärutasin oma väikse kohvriga hotelli. Hotelli olin ma leidnud omale kesklinna läbi booking.com – tingimus oli, et mul on oma tuba. Saanuks odavamalt kui ööbinuks hostelis.

Hotell hakkas kaugelt silma – hotel løven – tõlkes hotell lõvi. Tegemist on hosteli tüüpi hotelliga, erandiks on eraldi toad, aga ühine pesuruum ja WC. Kui ma korraks mõtlesin, et käin pesulast hommikul läbi, siis hetkel enam sellist plaani pole ning ma eelistan oodata homme õhtuni, kui olen maabunud oma Tartu ööbimispaigas.

Kiirelt majutatud, suundusin ma vanalinna jalutama. Kohtasin purskkaevu linnavalitsuse eest, jalutasin jalutajate tänaval, mööda rahvuspangast ning mööda tänavaid Uue Sadama -Nyhavn- poole, kus ma kohtusin Janiga.

Esmalt me otsime õlled keldripoest ning istusime kanali ääres ja rääkisime juttu. Hiljem suundusime me Vesterbro poole, et leida õhtusöök ning ehk paar õlut juua. Me loobusime külastamast meie traditsioonilist kohta Fermetoren. Otsustasime, et lähme pizzat sööma. Valisime koha, kus Jani oli pojaga käinud üsna peale selle avamist. Restorani nimi oli Neighbourhood ning tegu on orgaanilise restoraniga – toit ja joogid on orgaanilised. Kaasa arvatud õlled. Vähemalt nüüd tean, kuhu ma oma orgaanilise toidu fännidest sõpru sööma viin siin Kopenhaagenis.

Ma tellisin omale lõhe-tomati-suitsujuustu pitsa ning ma ei kahetse – see oli keelt alla viiv. Õhtusööki sai söödud pisut hilja tegelikult ning peale selle suundusime me kodudesse, kes päris koju, kes hotelli.

Hotellitoas, mis on üsna pisike, on ruumi vaid ühe inimese voodile. Ent see eest on siin suur peegel, korralik kirjutuslaud kaldus lambiga ning minaturistlik kapp riietele. Tuppa tulles selgus, et voodi kohal oleva lambi pirn on läbi, ent reseptionist vahetas selle ilusti ära ning mul on ka lugemisvalgus olemas.

Mina ja mu reisikaaslane Dave – ta palus nii väga luba kaasatulemiseks – soovime kõigile head ööd!

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s