Ega kolmanda päevata jää!

Teine päev hakkas üsna varakult, sest ma sain omale toreda sõbra Pipa. Pipa tuli mulle tegelikult üsna öö ajal seltsi, ent mida aeg edasi, seda seltsilisemaks sain ning umbes kella 8 paiku, olles kuulnud minu äratuskella otsustas kiisu, et aeg on end minu kõhule parkida ning nurrumasin tööle panna. Üsna pea, aga tuli justkui kodusõda, sest ma olin toast läinud ning koer läks kassile seltsi.

See suur urin ja kisma muutus nii suureks, et ma sulgesin kassi tuppa ning ise läksin oma tegemisi toimetama – tuli end Tartus Politsei majas pildistada ning mõned sõrmejäljed anda, et mind järgmised viis aastat veel Eesti kodanikuna tunnustataks. Vähemalt nii kauaks saan ma passi.

20160504_081507[1]

PILDIKIRJELDUS: Pildil on suur näopilt kassist, kes vaatab tülpinud näoga. Kass on triibuline ning lesib minu meremehetriibulise pidzaama peal. Kõige taustaks on tuba.

Imestasin, et see protsess nii kiiresti käis – kulus vast 10 minutit, mis tähendas, et mul oli ootamatult palju vaba aega. Ma otsustasin, et ma sõidan siiski bussiga linna, ehkki olin teel politseisse seda neednud ning otsustasin üks peatus varem maha tulla. Google järgi pidin minema maha järgmises peatuses. Tänavat pidi jalutades tegin seda õiges peatuses.

Mõtlesin, et ma jalutan ilusti linna – ent nägin, et buss tuli, siis otsustasin selle peale ronida ning ma suundusin linna vahele jalutama. Käisin endale vett tankimas – ma ei julge enam kraanivett juua, sest teades, kuidas mu kõht reageerida võib võõras kohas, siis ei ole see eriti kasulik. Jalutasin natukene pargis ringi ning lõpuks otsustasin, et kiikan Apollosse – teate ju küll minu raamatuarmastust.

20160504_103443[1].jpgPILDIKIRJELDUS: Pildil on pargipink, millelt vaatab vastu tuvi või muu linnalind.

Ühe osana oli plaanis sealt postkaarte osta – seda ma loomulikult ei teinud – ent teise plaani, osta kingitus Kristiani emale – sai teoks. Esmalt oli mõttes raamat mõisadest, ent hiljem leidsin Estonian doodles, mis tundus kuidagi huvitavam. Ostukorvi sattusid ka Justin Petrone ning Evelin Ilvese raamatut, Raudrästik ning viimasena Litsid. Ühesõnaga palju head eestikeelsest kraami – hetkel on mu e-lugeris üks taanikeelne raamat, mille ma pean järgmiseks pühapäevaks hindama, ent ma loodan samal ajal üht eesti keelset raamatut lugeda. Vähemalt minu lugemisriiul on nii kaugele jõudnud.Apollost leidsin veel Lihula rahvamustriga õlakoti – jube lahe ja ilus!

Järgnevalt suundusin oma tunne Tartut retkele – esmalt külastasin isa tema lõunal, mil me jagasime minu poolt kaasa ostetut. Samuti sain pilgu peale visata koerale, kelle ma talle Taanist kaasa tõin. Sealt tegin jalgimatka ema töö juurde – ilmnes, et ma jalutasin sinna valesti – vähemalt tulin sisse valelt poolt maja. Sealgi sai omajagu aega veedetud – ühel hetkel oli aeg linna suunduda, et oma juuksed korda saada.

Tegelikult minu juukseid tohib üsna minimaalselt lõigata. See on teada lugu ning kuna nad üsna terved, siis ei olegi selleks vajadust. Sain hulga kreeme ja maske, mille üle mul hea meel oli. Kel huvi, siis ma võin juuksuri kontaktid anda – sellest pole mul üldse kahju – soovitan!

Seejärel mõtlesin, et nüüd on aeg natukene kõhtu täita ning suundusin oma öömajja Pikal tänaval, olles enne poest kaasa haaranud musta leiba ning mulgi kapsaid. Aivar hakkas naerma, et no nii, et me läheme eesti toidule üle.

Katringi tuli koju ning me sattusime vestlema, millega ma olin unustanud, et ma pidin Dianaga notsu kuju juures kokku saama – ühel hetkel Diana helistas, küsis kus ma olen – küll siis hakkas kiire. Aga me jõudsime etenduse alguseks kohale. Käisime Sadamateatris vaatamas etendust “Meie oma tõde, meie oma õigus”.

Peale etendust suundusime magalatesse leppides kokku, et hommikul kell 8.15 kohtume Kremplis. Jalutuskäik üle jõe oli mõnus.

20160504_091052[1].jpgPILDIKIRJELDUS: Pildil on tigutorn.

Öhtul vestlesime me tassi tee taga Katriniga maast ja ilmast. Ma näitasin talle oma käsitsi kirjutatud kirju, mille peale ta mõned postmargid pihta pani. Ja otsustas, et võtab selle toreda hobi üles. Saigi teoks. Lisaks valisime ka Katrini pere YFU lapse.

Aga siis oli uneaeg.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s