Kiiremale! Kaugemale! Kõrgemale!

Tunnistan ausalt – see postitus on varem valmis kirjutatud – lihtsalt sel hetkel oli tunne kirjutada! Minu emotsioonid olid lihtsalt laes, kui ma kolmapäeva hilisõhtul koju jõudsin.

Mulle meeldib tööle minna ja mõelda, et mul on ees ootamas pikk nädalavahetus! Päris tõsiselt – ma saanuks ka tänase päeva vabaks, aga kuna minu kogemused 5-päevase lihavõttenädalavahetusega on kehvad – juba peale kolme päeva kannatan ma tegevusetuse ja rahutuse all. Mõtlen, et see ikka ei lähe, teps mitte! Lisaks sellele oli mul reede nagunii varem vabaks saadud, miks siis mitte juba neljapäev. Mõeldud-tehtud – et siis neljapäevane nädalavahetus!

Ma käisin korra täna ka lõvilas eesmärgiga poolteisttundi surnuks lüüa. Tegelikult istusin ma bussis number 13 suunaga linna poole ja vestlesin Kristianiga Ning ütlesin talle, et mul on jube hea plaan! Nüüd leian bussi 14 kodu poole ja olen seal umbes 20 minuti pärast ja siis leian bussi 11 poole viie paiku velodroomile. Kristian arvas, et see ei tasu end ära – no selge, naine saadetakse pubisse! Nii ma sinna sattusin, esmalt käisin omale süüa ostmas ja siis pubisse, et siis sealt kella poole viie paiku velodroomile edasi liikuda.

Oot, et mis siis velodroomil toimus. Tegelikult mitte midagi, vaid selle kõrval on linna suurim spordiklubi Aarhus 1900 – kus toimus täna kohtunikukursus, teemaks hüpped.

Pühapäeval on Aarhusis AC/DC kontsert Ceres Arenal ja selle ümbrus on suletud ja sissepiiratud turvameeste poolt. Härrasmees tundis huvi, et kuhu ma lähen ja mainides, et spordiklubisse, siis jättis mu rahule.

Millegi pärast on mul komme kõikjale esimesena kohale jõuda – nii ka seekord. Meie neljatunnine koolitus algas ikka tutvustusega ja siis me rääkisime läbi erinevad hüppealad – kaugus- ja kolmikhüpe ning teivas- ja kõrgushüpe. Eestis olen ma proovinud neist neljast viimaseid kahte, seega kaks esimest oli midagi uut ja huvitavat. Kõik lõppes ilusti eksamiga, mida me esmalt tegime omapäi, seejärel arutlesime paaris ning lõpuks me rääkisime kogu grupis. Jutuks tulid järgmised kursused, mis langevad minu suvepuhkusele ning ma paraku ei saa osaleda. Ühe neist – jooksualad saan ma arvatavasti kergemini läbida, kui heitealad, aga kuuldavasti on uus kursusering tulemas talvel ning siis poleks ju probleemi. Detsembris on starterikursus, mis mind huvitab – saab ju ikkagi pauku teha.

Sealt jalutasin ma mõned peatused kodu poole, sest bussini oli aega ning ma nautisin seda. Kell oli kümme õhtul ning päike loojunud – aga selline mõnus suveõhtu. Kristiani saatsin ma magama. Kui ma hiljem bussiga 11 sihtpeatusesse jõudsin ja oma klappidesse panin hetkel kuuleris oleva raamatu mängima tõusis tuju kohe sada kraadi! Lihtsalt nii hea tunne oli. Eriti kuna ma olen jõudmas ringiga oma arvastuse kergejõustiku juurde – mitte küll harrastajana ent kohtunikuna. Kes teab, ehk ka kunagi harrastajana. Kunagi pole ju hilja.

Kui ma postkasti avasin, läks tuju veel paremaks. Tore oli leida sealt kolm kirja – üks inglismaalt, teine venemaalt ning kolmas saksamaalt. Inglismaa kirjal olid väga lahedad pildid kuningannast – ja sisu – Minioni koomiks! See on lihtsalt nii perfektne. Mulle kohe meeldivad sellised toredad üllatused. Tegelikult olen ma viimased kaks suuremat Minioni teemalist kingitust inglismaalt – üks koomiks ning teine raamat, lisaks ka kleepsud – ühed neist austraaliast ning teised sri lankalt. Ja see venemaa kiri – see on ka omaette seiklus – need kaardid on ju pidevalt pika ja laia kirjeldusega ning vene keeles. Mulle meeldib seda vene keelt lugeda  – sõnadest aru saamine võtab kukalt kratsima, aga kui tahta, saab sõnastikku kasutada ning need ka ära tõlkida – või mis. Rooste saab ju alati ära eemaldada.

Nüüd ma siin istun ja naudin head eestikeelset muusikat. Kõlarites üürgab Koit Toome. Alustasin tema kahenädalataguse uue singli kuulamisest. See, mulle esimesel korral ei meeldinud, miskit kummalist, ent mida kord edasi, seda lahedamaks on muutunud. Hetkel kujutan ma ette selle laulu kuulamist teki all lesides või päikese käes. Nauding! Suvi! Igal korral ma mõtlesin – kus on see uus plaat, mida on saanud nii kaua oodata!

Vaatame, mitu tundi mul kulub selleks, et magama jääda – täna on saanud palju suhkurt ja kohvi tarbida. Äh, eks see ühel hetkel ka juhtub. Pole ju väga hullu. Homme on vaba päev!

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s