Suvi transpordimaailmas

Selle pealkirja kirjutasin ma blogisse eelmisel nädalal, ilma et sõnagi kirjutaks. Tol hetkel sulg ei jooksnud ning mul oli lihtsalt tahtmine riielda ja viriseda. Seda tahan endiselt, ent mitte ehk igal hommikul.

26ndast juulist on meie linnaliinidel suvine sõiduplaan ning arvake ära, kas see on hea või halb. Eks ikka halb, sest bussid sõidavad harvemini ning ei kattu teineteisega. Minu hommikune ümberistumine sõidab üks minut varem kui minu oma buss sinna peatusse jõuab, kõige kurvem selle juures on, et ma näen kuidas too buss minu nina alt ära sõidab. Muide, see tähendab, et ma jään kenasti tööle hiljaks.

Muide, juhuste kokkulangemisel ma jõudsin tollele bussile kaks korda eelmine nädal ning reedel kui tööle jõudsin, siis lohutasin end sellega, et vaid viis nädalat veel.

Teada on, minusugune hull loeb raamatut igas asendis. Minu viimase aja lemmikpilte lugemise kohta facebookis on siin.

image

Miks see pilt, selle juurde me tuleme kohe.

Kui me Kristianiga otsustasime laupäeval minna Saksamaa-Itaalia mängu suurel ekraanil vaatama Lionisse, võis kohata seal hulka meie tuttavatest. Ühel hetkel küsis Peter, kes töötab linnaliinidel, et mis põnevat roosat raamatut ma terve nädala lugesid. Ilma, et märganuks ümbritsevat maailma. Mainisin, et üht JoJo Moyese teost. Ta olevat püüdnud minuga kontakti saada, sel hetkel kui ma bussi sisenesin, ent mulle oli raamat huvitavam.

Teate ju küll neid ahellugejaid. Lisaks ahelsuitsetajatele on ka ahellugejad olemas.

Ma korraks jäin mõttesse, et pagan, kust ta mind ja roosat raamatut teab, ent siis oli selgus majas. Ta on mind bussis näinud. Jätkas ta juttu, et sõitis samal liinil ka kolmapäeval ning neljapäeval, kusjuures neljapäeval “jättis mu maha”, sest foor andis talle rohelise tule.

Mainisin, et jah, ma plaanin kirjutada Midttrafikkuse, kohaliku bussivõrgu omanik, et igal aastal on probleeme ning mitu suve just bussidega, mis harva sõidavad ning nende ümberistumistega. Eelmisel aastal kaebasin, siis uuel aastal muudeti nii nädala sisene kui nädalavahetuse esimene väljumine nii, et ma tööle saaks õigeks ajaks. Peaks sama ettevõtma suviti.

Vähemalt on mul vaikiv kokkulepe Peteriga, et ta ootab neil hommikutel, mil ta mu ümberistmist sõidab, minu esimese bussi ära ning ma jõuan ilusti tööle. Muudel päevadel tuleb loota õnnele ning kui see saab olema nii nagu eelmisel nädalal, siis õnnele tuleb loota vaid kahel päeval.

Õnneks on veel neli nädalat ja neli päeva normaalsõiduplaanini.

Ja roosa raamat on asendunud sama autori lilla raamatuga.

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s