Veidrad hetked

Eelmisel nädalal kirjutas sõbranna, et tal on piletid kolmele kinno – filmile “Klassefesten 3” – oma panga kaudu. Üks neist taani komöödiafilmidest, mis räägib kolmest sõbrast ning nende elust. Püüdsin eile vaadata esimest osa, ent mul polnud filmi vaatamise soolikat. Täna siis kolmandat osa vaadates oli aru saada, et see ei takistanud filmi vaatamist ning sellele kaasaelamast.

Üks filmi situatsioone jääb aga meelde, sest hiljem sain Kristianilt sõnumi, et me peame veel ühe kingituse ostma – väikemehele, kes täna sündis. Kristianist sai jälle onu. Filmis oli kaader, et mehed võtavad sünnitust vastu, kuna olid valel ajal vales kohas vales riietuses. Kui mõelda, et sõnum tuli kell üheksa, siis paar tundi varem kui sai filmi vaadata ja kaadrit näha, oli väikemees tulemas.

Kui ma õhtul koju jalutasin, sest kell on hiline ning ma kindlasti ei tahtnud nii hilja ratta seljas istuda. Sport ning magaminek minu puhul väga kokku ei sobi, sest ma saan väga palju energiat. Ratta võtsid sõbranna ja ta mees enda hoole alla. Kui ma siis koju jalutasin, mõtlesin ma kõigi nende teemade üle, millest ma kirjutada olen lubanud, siis meenub, et võlgnen kaks kobrulehele. Üks on kättevõtmise asi ning teine on natukene pigem protsess ning kujutab endast raamatu läbinlugemist, ent see poleks ju ilmvõimatu. Hetkel on mul raamatulugemine rohkem meeles kui kirjade kirjutamine keeles.

Vahel on hunnik juhtumeid, mis jäävad seotuks sündmustega. Telepaatia on ju omamoodi asi, see on pidevalt aktuaalne – aga elu on ju lill. Viimane suurkoristamine seondub Halloweeniga, sest need sandid mulle üldse ei meeldi. Kristian arvas, et võinuks neid ikka tervitada, meil on miskid kommid, mis on kõvaks muutunud ning on parimad enne detsembrit. Mõtlesin, et kui juba mõeldud on, et ei tee seda, siis ei tee seda. Lihtne?!

Tänaseks olen läbi lugenud  kuulanud raamatu “Gustav III Tjekker Ind”. Tegemist on üsna ühiskonnakriitilise teosega tegelikult, see kuidas mees avastab meie modernset maailma peale 223 aastast und on üsna naljakas jälgida, ent see, mida ta läbi elab ning teeb, millest sõltuvusse satub ja muu selline – see on nii õige. Tänapäeva kodanikuna tundub see kuidagi normaalne, ent kõrvalvaatajale ebanormaalne. Hetkel on see ilmunud taani ja rootsi keelsena, ent ei eksisteeri goodreadsis. 

Kui ma nüüd õhtul facebooki lugesin, siis mul oli järjekordselt tunne, et see on saatanast – kuidas mu kaks meheõde õhkasid väikemehe tulekust – sellisel hetkel on küll tahtmine end peita kui ise peaks seda läbi elama. Tähendab kui me kunagi peaksime Kristianiga abielluma, lapsi saama, maja ostma ja muud sellist tegema, siis salaja ning teisi informeerima nii kaks nädalat peale juhtunut kõige varem. See on ju palju huvitavam. Ainukesed, kes teaksid, oleksid vanemad ning lähedasemad sõbrad. Tean, sellest tuleb rooside sõda, ent sellist tralli ma facebookis näha ei taha! 

Ma mõtlen ka sellele, et kolmas õde on öelnud, et tema lapsed facebooki  ei tule enne 18. sünnipäeva, miks siis kaks teist sellele vastu töötavad? 

Tegelikult mulle väga meeldis kui see Gustav III uue telefoni sai ja siis hakkas facebookis staatuse uuendusi tegema, sõpru koguma…See muutis mu mõtlemist – vähemalt mõneks ajaks. Reaalselt võiks ju Kristianist eeskuju võtta ja ainult teiste postitusi lugeda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s