Kaebasin ja uued postmargid ongi tulemas

Mõne aja eest küsisin ma postkontoris teenindajalt, et kas neil on plaanis postmarkide kollektsiooni uuendada, et need on kole igavad. Ikka kalad ja riigivapid, ikka kalad ja kuninganna. Karin, postkontori töötaja, soovitas mul kaebekiri kirjutada poeketile.

Mõtlesin, et haaran siis soovitusest ja ma kirjutasin selle kaebuse poeketi facebooki lehel. Paar päeva hiljem sai neilt vastuse, et neil on kahju, et sortiment ei vasta minu ootustele ning nad võtavad mu soovi arvesse.

Paar päeva hiljem käisin ma järjekordselt postkontoris ning mainisin seda Karinile ning tal tuli kohe naeratus suule ning ütles, et vaatame, kaua see aega võtab. Sellest on möödas umbes kuu.

Eelmine nädala käisin ma postkontoris, et kirju saata ning küsisin, et kas uued postmargid on tulnud, ent veel ei olnud, aga on tulemas.

Täna käisin ma ühel pakil järel, mis mulle postkontori jäeti ehkki ma olin siis kodus, kui postiljon läbi astus. Küsisin siis nagu ikka, et kas uued margid tulevad varsti ning Karinil oli kohe hea meel öelda, et need tulevad reedel. Tal tuli kohe väga selline õnnelik naeratus huulile. Tal endal on küll vaba päev ning ega ma vast enne uut nädalat ei jõua neid ostma minna.

Tegelikult on vahel naljakas mõelda, et sa käid postkontoris tihti ning saad sealse teenindajaga tuttavaks ja omamoodi viskad nalja või räägid muustki. Lisaks sellele ta ütles, et ma ei pea dokumenti näitama, et ta teab mind, ma käin siin sageli. Ta on seda korduvalt näinud.

Jaanuaris oli juhtum kui postiljon jättis teatise postkasti, et mulle on kolm pakki. Kristianile oli päev varem tulnud pakk, mille kohta oli mul ka teatis ning teades, et kui ma nende noorte otsa juhtun, siis ma seda pakki ei saa, kohe kindlasti mitte. Ma olin sisestanud Kristiani pakinumbri telefoni. Kui ma oma pakil järgi käisin, siis ilmnes, et neist kaks olid Kristianile. Muidugi Karin ütles selle peale, et postiljon on bandiit ning nii ei tohi teha. Olin talle varem maininud, et mul on ka üks Kristiani pakinumber, siis pakkus ta ise, et andku ma talle see, et kui ma juba need kaks teist saan, siis võin ka tolle kaasa saada.

Kristian oli ju omamoodi häbipostis. Millalgi talvel tuli Kristianile kolm teatist, et pakid on tulnud, läksime neile järgi ning neist kolmest kaks leidsid nad probleemideta, kolmandat ei leitud. Võeti kontaktid, otsiti, ei midagi. Kadunud kui tina tuhka. Me käisime mitmel korral uurimas, et kus pakk on. Öeldi, et kui nad enne ei leia, siis sel hetkel kui need 14 päeva on möödunud, et saatjale tagastada, siis ikka leiab. Möödusid need 14 päeva, endiselt kadunud kui tina tuhka.

Ma olin jõudnud selle teatise prügikasti visata, kui ma koristasin, kui Kristian helistas, et talle helistati postkontorist, et see pakk leiti üles. See juhtus aastavahetuse aegu – see oli kuhugi riiulite taha kukkunud. Eks ma siis otsisin selle prügikastist üles, andsin kaasa. Muidu oli ka too pakinumber mul telefonis olemas, kui ma polnuks seda teatist leidnud. Ühesõnaga on mitu moodust inimestega sinasõbraks saada.

Ühesõnaga, üks punkt minu to-do listist täna õhtul sai maha kriipsutatud. Ootan esmaspäeva ja uusi postmarke.

Lisaks rääkisime me Saksamaa postiteenustest, mis üllatavad. Ma sain eile kirja Saksamaalt, mis on postitatud novembri keskpaigas. See oli ikke tõeline tigupost.

Advertisements

Lisa kommentaar

Please log in using one of these methods to post your comment:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s